Elektriautode sõiduulatuse teemadel kerkib tihtipeale küsimus – kas sellega Riiga saab sõita?
Kuna muid teadaolevaid takistusi peale sõiduulatuse ei teadnud olevat, sai see katse plaani võetud. 4 inimest ja nende pagas autosse ning sõit võis alata.
Tootjad kirjutavad reklaamidele peale täna üle 400 sõidukilomeetri. Meie katses osalenud Škoda Enyaq iV 60 sõiduulatus on tootja andmetel ca 400 km sõltuvalt tingimustest. Need tingimused omakorda tähendavad, et sõiduulatust vähendavad eelkõige sõitjateruumi kütmine ja sõidukiirus. Samuti peab vastavalt välistemperatuurile veoakut soojendama või jahutama – jah, elektrikasutuse osas on ökonoomsem veoakut tema enda energiaga soojendada või jahutada. Tundub sama, mis iseennast juukseidpidi mülkast välja tõmmata, aga nii paraku on.
Riia ja Haapsalu vahe on kaardirakenduste järgi 292 kilomeetrit. Olime auto õhtul laadima jätnud ning andsime talle ette ka kokkulepitud stardiaja – siis teab auto sellega arvestada, soojendab salongi ja aku üles, et sõitu alustades oleks võrguvoolu abiga kõik maksimaalselt tehtud.
100% laetud akuga näitas auto, et saame sõita 265 km. Õhtuste rehkenduste käigus olime arvestanud, et võiksime laadida Häädemeestel asuvas Ionity laadijas.
Sõidu alguses küll aku laetustaseme vähenemine suurt enesekindlust ei sisendanud, aga kuna olime samasuguse autoga eelneval talvel mitmel korral sõitnud ära Haapsalu-Tallinn-Haapsalu otsad, siis teadsime arvestada siiski vähemalt 250km sõiduulatusega. Mis omakorda tähendas, et Pärnu ja Saulkrasti vahele võiks sättida ühe laadimispeatuse.
Laiküla ristmikule jõudes oli akust järel 85% ja olukord tundus paljulubav. Olime seni sõitnud kiirusega 100 km/h spidomeetri järgi, mis GPS-i järgi andis reaalseks kiiruseks ca 95-96 km/h. Energiakulu selle sõidukiiruse juures oli keskeltläbi 23-24 kwh/100 km (siinkohal on hea tekitada võrdlus USA autodega, mille puhul loetakse ökonoomseks kulu kuni 20l/100km). Sealt edasi otsustasime seada püsikiirushoidiku 90 km/h peale (reaalne kiirus ca 84-85 km/h). Nii saime keskmiseks energiakuluks 19-20 kwh/100km, mis pikema sõidu puhul paneb mõtlema, et kas aega oleks mõistlik kokku hoida veidi aeglasemalt sõites või siis kuskil juurde laadides.
Pärnusse jõudsime ca 55% akuga ning otsustasime ilma peatumata edasi sõita ja teha siis peatuse Häädemeeste tanklas.
Järelejäänud 39% ja 112km tähendasid, et laadimispeatusest me nii või teisiti ei pääse ning kuna kirjade järgi Häädemeeste Circle K tanklas asuv Ionity laadija lubas laadida lausa 350kW, siis tundus olevat mõistlik siin see peatus teha.
Mõned nädalad tagasi käisime Lätis ühe Superbiga, mille sõiduulatus ühe tankimisega on üle 1000 km ning samamoodi tegime ühe plaanitud pooletunnise pausi sirutamise, kohvijoomise ja muu vajaliku jaoks. Ka tehakse sageli pause motomatkadel – mootorratta „range“ on samuti ca 300-400 km, lisaks veel vajadus suhelda ja jalgu sirutada.
Kohvi jooma tulid ka bensiini tarbiva autoga saabunud Tallinna kolleegid, seega peatuspaik tundus hästi valitud olevat.
Etteantud 39% pealt sai ka auto laadima pandud, aga väikese pettumisena saime laadijast kätte kõigest 43-45 kW (meie auto võimekus on kuni 100kW). Selle võib panna aga külma ilma süüks, samuti ei valmistanud me autot laadimiseks ette (EV entusiastid soovitavad siin enne laadijat tugevaid kiirendusi/pidurdusi, et aku soojeneks).
Aga auto ja laadimise järel me ootama ei pidanud. Kui kohvid ja kabanossid otsas, oli ka aku laetud 70%ni ning sõit võis jätkuda.
Riia tervitas meid sombuse ilma ning 17%-lise akuga. Oma osa oli sellelgi, et teel tuli teha mõned möödasõidud ja paraku need kärbivad ka sõiduulatust omajagu.
Elektriautoga võõrasse kohta jõudmine tegelikult suurt eeltööd ei nõua. Aku % langedes alla 20 pakub auto ise välja, et otsib laadija.
Kuna olime kohale jõudnud ja sel päeval rohkem vaja sõita ei olnud, siis ei omanud laadimise kiirus enam meie jaoks tähtusust (kiired laadijad on kõrgema hinnaga). Kohe hotelli lähedal (ca 100m) oli tervenisti neli 22-kilovatist laadijat. Laadima pannes (kell 14.30) teatas auto, et kuskil 19.30 võiks aku täis olla. Siin paraku tuleb leppida kurva tõsiasjaga, et tegu on vahelduvvoolu laadijaga ning enamus autodest võtab sealt voolu 11kW ning mitte grammigi rohkem. Nii ka Enyaq.
Hommikul näitas auto 290km ja alustasime koduteed. Kuna Riias oli mõnevõrra soojem (10 kraadi vs Haapsalus eelmisel päeval 2 kraadi), siis sellest ka optimistlikum sõiduulatus.
Sellest hoolimata otsustasime, et proovime tagasiteel ära Audi Pärnu parklas oleva Alexela kiirlaadija (viimastel andmetel 300kW). Kätte saime seal juba varasemast tuttavad 45kW, aga sel korral laadisime lühemalt (40% pealt 50%ni) ning sõitsime edasi.
Lihulasse jõudes oli akut järel 31% ning sõiduulatuse prognoos 94km tundus paljulubav. Haapsallu jõudsime ligikaudu 20% peal ning lõpuks esinduse maja ette saabudes oli aku jääk 16%. Seega teoreetiliselt oleks võinud ka Pärnus laadimata jätta (selline plaan ka oli), aga tahtsime lihtsalt näha, kui suure võimsusega sealne laadija meie autoga toimetab.
Oma esinduse ees ühendasime 11kW laadija ning see lubas samuti umbes 7 tunniga auto jälle täis laadida.
Kokkuvõtteks – elektriautoga saab Riiga sõita küll. Ja saab sõita ka tagasi. Kui nüüd tingimusi mingil määral parandada, näiteks võtta katseautoks suurema akuga Enyaq iV 80 (kliendid räägivad talvel 310-330km sõiduulatusest) või teha see katse näiteks 20-kraadise välistemperatuuriga, siis on see tehtav ka ühe hooga. Sihtkohas laadima peab nii või teisiti, aga reeglina ei sõida täna ka keegi sõiduautoga 300km, et kohe ots ringi pöörata ja tagasi tulla. Nn aeglaseid laadijaid on täna nii Eestis kui ka Lätis päris palju ning nende puudumisel saab auto täis laadida ka universaallaadijaga harilikust 16A pistikust. Ka kiirlaadijaid on lisandumas. Paar aastat tagasi oli neid veel vähe, aga aeg on oma töö teinud ja täna on neid kerkinud mitmetesse kohtadesse suuremate magistraalide äärde.
Ilmselt teeb sama reisi ära ka väiksema akuga. Näiteks üks meie teine proovisõiduauto on 50kwH akuga Peugeot 2008, millega küll esimese hooga sellist reisi ette võtta ei söandanud, aga tagantjärele tundub täitsa teostatav.
Kuludest – Ionity laadija oli üsna kallis (näiteks Škoda Powerpassi kontoga laadides oleks mõnevõrra säästnud), samuti ka Audi Pärnu kiirlaadija. Seevastu õhtul kasutatud Elektrumi aeglane laadija oli tunduvalt soodsam. Sarnaselt tavatanklatele on igal laadimisoperaatoril omad soodustused ja kliendiprogramm.
Äpid – sel teekonnal läks vaja Ionity äppi (oleks saanud asendada ka Škoda Powerpassiga), Elektrumi äppi ja Alexela oma. Alexela laadijas kasutasime küll harilikku kütuse krediitkaarti, aga äpi eeliseks on see, et saab eemal olles jälgida, kuidas laadimine edeneb. Seda küll asendavad tänapäeval autotootjate endi äpid (ka mina jälgisin seisu peamiselt Škoda Connecti abil).
Reis kokku läks meil arvestuslikult 35 eurot ja kilomeetreid kogunes 600 ringis. Siia on arvestatud teel laetud energia ning ka Haapsallu jõudes oma maja laadijas tarbitud elekter.
Võrdluseks – maanteel ca 5l/100km kulutav sisepõlemismootoriga auto tarbiks ca 30 liitrit kütust, mis teeks rahaliselt ca 45-50 eurot.
Planeerimise osas oli tegelikult vaja ainult kaks asja läbi mõelda – kus laadida juurde teel olles ja kus laadida kohale jõudes. Kuna info selleks on olemas ka auto navigaatoris – see näitab ka teekonda planeerides ära, kus laadida tuleks – siis ülemäära keeruline see ei ole.
Keiro Jõgisalu -21
Johan Laidoner -9
Indrek Laidoner – 9
